Kayıtlar

Ekim, 2020 tarihine ait yayınlar gösteriliyor

OKTOOBER 2020 - teatrikuu tipud

24 erinevat lavastust, 21 erinevat saali, 19 erinevat teatrit, 7 neist esietendused, kõik toimusid 4 erinevas linnas.Kui ma arvasin, et septembris saavutasin oma teatrikülastamise võimekuse lae - vaadates 22 erineva lavastuse etendusi 1 kalendrikuu jooksul, siis oktoober lõi selle numbri ribadeks. Jah, 24 on uus "lagi" :) No tegelikult ausalt öelda, on see ikka üle igasuguse piiri. Muu elu tahab

Mitte midagi - Vanemuine

Noorteteater on üks keeruline žanr. Ühest küljest ülioluline, sest noorteni jõuda ja nende mõtteid liigutada-mõjutada pole lihtne. Igasugune võlts ja hoidku selle eest, et "noortekana" seda pakkuda proovimine, võib tekitada koheselt teatava filtri nende jaoks - selge, meile tahetakse midagi pähe määrida, mingit mõttemalli või täiskasvanute arvatavat jura, millest "noortele" võiks/peaks kasu olema

Mängu ilu - Tartu Uus Teater

Kell on teatriaeg ja rahvas voorib Lõuna-Eesti pealinna, imekauni emajõe kaldalt vaid kiviviske kaugusel asuva, Tartu Uue Teatri teise korruse värskelt valgeks võõbatud võimlasse, et olla tunnistajaks "ultramoodsa multivõistluse" matšile. Võistlejad saabuvad areenile. Esimene ala - väitlus. Väitlus rahvastepalli ohtlikkusest. Mõlemal teatrisportlasel on seljas valged härrasmehe- ja naiselikud

Lõppmäng - Rakvere Teater

 Võtan mütsi maja Rakvete Teatri ees! Julgus võtta Beckett'i "Lõppmäng väikelinna teatri mängukavva on kahtlemata risk. Nimi "Beckett" tekitab teatava eelarvamuse, nagu teda võiks olla keeruline mõista ja ka iirlaslik äng võib sealt liiga tumedalt vastu vaadata, isegi kui seda reklaamitaksegi komöödiana...Oi kuidas ma loodan, et see risk vähemalt seekord ära tasub, sest tegemist on absurdi- ja

TOP20 teatrisoovitust novembriks + 3 x TOP10 sh. kõige huvitavamad novembri esietendused

Oktoobrikuud on järel veel viimased 12 teatriõhtut, ehk absoluutselt viimane aeg on hakata tegema järgmise kuu teatriplaane... mõnede etenduste puhul ongi juba "hiljaks" jäänud. Mina keskendun, nagu ikka, nendele, kuhu veel pileteid on saadaval. Pole ju mõtet soovitada asju, mida nagunii ei saa novembris näha. Koostasin need tabelid küll juba paar päeva tagasi ja sellepärast täpselt tänane seis

Mitte keegi - Teater KaRakTer

Kas sotsiaalrealism teatris võib olla avangardistlik? Nagu Rakveres praegu Teater KaRakTer tõestab, siis väga edukalt!Autoteater - maailmas mitte enam uus kunstivorm, aga Eestis küll. On ju saanud teatrit kogeda näiteks bussiistmel (Tartu Uus Teater "Odysseia", Tallinna Linnateater/Vene Teater "Teisest silmapilgust") ja kuulnud olen ka ühele vaatajale korraga tehtud hotellitoateatrist... Aga

Mina olin siin - Fine5 Tantsuteater

Läti (au)hinnatud külaliskoreograafi Olga Žitluhina ja trupi koostöös valminud koreograafiline teos, 6-le tantsijale, ehk 12-le käele. Jah, tantsimisel tavaliselt teevad suurima töö ära jalad ja kere, käed tavaliselt annavad hoogu, neid sirutatakse kujundi või graatsia saavutamiseks või lihtsalt tolknevad mööda külgi allapoole. Kuid siin on just nimelt KÄED fookuses. Huvitav oli tõdeda, et kui

Naiste kool - Vanemuine

Üks 2019.aasta kevadhooaja ja terve tolle teatriaasta vahvamaid komöödiaid on mõneti ehk üllatavalt pärit Moliere'i sulest. Seda küll paljuski huvitavale lavastustööle, suurepärastele rollidele ning igati ka veel tänasel päeval kõnetamisele. Eks see kõnetavuse "ajatus" ole ka üks "klassikute" tunnus.Pikkade juuste ja põlvikutega mehed üritavad naisi koolitada, neid painutada nii, nagu vaja,

Üleminekuaja inimesed - Vaba Lava

Kui ma Vaba Lava "Üleminekuaja inimesed" vaatama hakkasin, tundus see esialgu nagu "jälle üks integratsiooni-lavastus", teemaks Narva inimesed" või siis mingist nõuka ajast ülemineku-teemasid lahkava asjana. Ilmselgelt mõjutatuna "Lõhe", "Punainimese lõpp" ja muudest viimasel 3 kuul nähtust. Jõudsin juba teatrikaaslane sosistada "igav" ja hakata lõppu ootama......Kui järsku sisenes jutustajana

Pangarööv - Vanemuine

Vanemuine on ostnud õigused ja toonud lavale 4 aastat Londoni West Endis pandeemia eel menukalt mängitud lavaloo, mis on samade autorite/näitlejate sulest, kes kirjutasid ja tegid ka Rakvere Teatri "Hullemast hullem" algupärandi. Vaadates on seda selgelt ka aru saada. Selline naljamäng, millele rahvamassid tormavad murdu ja saalis rõkkavad pidevad naerupahvakud. Ausalt öeldes, pole ma veel

Two body orchestra - Roosna&Flak/Sõltumatu Tantsu Lava

 Lavaltoimuv läheb liikvele, nagu science fiction - räägitakse “koodist” ja mängitakse helidega... Kui  sellele lavastusele kirjutatud tutvustavat sisukirjeldust lugeda (enne vaatamist), ei saa eriti midagi aru, mis ikkagi etenduses laval toimuma hakkab, mis on selle sisuline suund ja kas on üldse sisu või on tegemist puhta ambiendi-kogemusega, tunnetusliku elamusega, ilma loo ja millegigi

Võrku püütud - Ugala

Kui autoriks on "Ray Cooney" ja lubatakse "pöörast ustekomöödiat", siis on ju juba enam-vähem teada, mida sellelt etenduselt oodata, eksju! Minu jaoks on Cooney grammivõrra "liiga ebaloomulik"... "üle võlli" annab selleks ju loa, aga ka ülevõllikomöödiatest tahaks ausust, ent tema lood tihti kaotavad selle reaalse usutavuse, isegi oma ülevõllilisuses, kui mõistad, mida öelda tahan. Sestap olin

Tulipunane vihmavari - Eesti Noorsooteater

A, nagu Alver...Alver, Betti Alver... Tulipunane päike - vihmavari, mis läheb katki... Igaühel on “omad luuletused”-need, mida ikka ja jälle mõnikord tuleb tuju peas endale lugeda või otsida õige raamat üles ning uuesti ja uuesti üle lugeda. Minul näiteks Doris Kareva “Lõpp”, “Kui kõnelda...”jpt, Juhan Viidingu Jaanuse ja Maanuse saaga, Juhan Smuuli “Tuisk”, “Noorim õde” ja “Viimane laev”, Juhan

Kui Anija mehed Tallinnas käisid - Piibe Teater

Suvel, kui Anijal "Anija mehi" mängiti, kostus mitmetelt inimestelt häid sõnu ajaloolise Vilde lavaleseade kohta. Ikka, et nii palju uusi huvitavaid näitlejaid, armastusega seotud südamesse minev lugu ning mitmeid šokeerivaidki stseene... kellele-mis enim mõju avaldas.Suure publikumenu tõttu tulid tegijad veel mõneks etenduseks septembri/oktoobri vahetuses kokku ning mängiti veelkord täis

Minu Georg Ots - R.A.A.A.M.

Esimest korda käies Narva Vaba Laval teatrit vaatamas, on teatav elevus uuest mängukohast juba ka muidu üleval. Olgu öeldud, et maja on väga ilus ning hea auraga! Pisut modernsem ja vähem boheemlaslik kui eeldasin. Rohkem euro kui Tallinna oma (rohkem uus kui vana Kalamaja:)). Blackbox-tüüpi lava on ühtlasi suur ja avar ning annab võimalusi igasugusteks lavakunsti- ja ka igas muus mõttes

Teatrikuu tipud - September 2020

Puhhhhh... oli see vast alles teatrikuu!!! Septembris lisandus nähtud-kogetud lavastuste sekka tervelt 22 seninägemata kunstiteost! Kui ma ei eksi, siis varem on tulnud ette paar korda 21 teatrikülastust ühe kuu jooksul, ent nii palju vist küll mitte kunagi. See on sama palju kui terve suve jooksul kokku! Sellepärast oli ka selles kuus eriti raske tippude sekka pääseda. Kuna neid erinevaid